"Scarlet Ibis" on liigne lugu, mis on täis sümboolikat ja tähendust. Seda räägitakse jutustaja silmis, kui ta vaatab tagasi oma lapsepõlvest ja tema nooremast vendist, Doodle'ist, märkimisväärset elu. See on lugu kahest vennast ja kuidas ühe inimese uhkus võib olla uskumatu ja hävitav jõud.
Lugu jutustab jutustaja oma märkimisväärse venna Doodle'i elust. 1900. aastate alguses asutatud lõunaosas sündis poiss William Armstrong. Algusest peale ei arutanud arstid, et ta ellu jääks; ta kannatas väikesest südamest, muu hulgas sünnikahjustuste all, jättes talle kehva nõrga koha. Siiski, kui ta naise naisele vestles ja lõpuks õppis indekseerima, anti perekonnale lootust, et "Doodle" võib olla okei.
Kuna Doodle sai vanemaks, ei saanud ta ikka veel kõndida, nii et tema vanem vend tõmbas ta väikesesse kasti ümber. Mõnikord oli jutustaja Doodleile julm, kuna ta oli häbi ja piinlik, et neil on väike vend, kes oli erinev. Kuigi jutustaja kiindub oma vennast, on ta ikkagi piinlik, oli Doodle haavatud, nii et ta otsustas õpetada teda kõndima. Pärast mitu praktikat näitas Doodle ja tema vend oma uut võimet oma vanematele, kes olid rõõmsad. Alates sellest päevast jätkab jutustaja Doodleit tungivalt, et õpetada talle rasket tööd nagu ujumine, jooksmine, võitlus ja ronimine. Selles protsessis kirjeldab jutustaja oma uhkust motivatsioonina; see oli tema uhkus, mis ei lase Doodlil kooli käia erinev. Kuna suvi läheneb lõpuni, oli Doodle vaid väike edusamm, kuid tema vendi uhkus oli liiga suur, et lasta tal tunnistada.
Ühel pärastlõunal kuulis perekond õues kummalist müra ja Doodle tormas väljapoole, et leida haruldasi punakaid ibisid, mis paiknevad verevooluspuuris ja on tormiga puhutud. Linn langes lõpuks puust ja suri. Mingil põhjusel oli Doodleil linnu sügav seos ja kavatses seda matta. Järgmisel päeval läksid poisid oma igapäevaseks õppetundideks, kuid Doodle oli harjutamiseks liiga nõrk. Kui poisid läksid teise tormini, kukkus Doodle maha ja kutsus oma venna välja, et ta ei jätaks teda. Jutustaja jõudis kiiremini läbi oma uhkuse ja isekuse, jättes Doodle kätte jõudma. Mõni hetk tagasi pöördus ta tagasi, et leida Doodle'i kõrval bushist, surnud, verine ja sellises asendis, mis sarnanes langenud harilikule ibisele.
Vaadake meie ülejäänud Õpetaja juhendid ja Tunniplaanid!
 |  |  |
