Denis Diderot oli Valgustatuse ajastu prantsuse filosoof ja mõjukas näitaja. Diderot avaldas paralleelselt revolutsioonilise 35-liikmelise valgustusaja ideede kogumiku "Encyclopédie" teaduses, poliitikas, religioonis ja majanduses.
Denis Diderot sündis 1713. aastal Prantsusmaal Champagne'i piirkonnas Langres'is. Ta oli Prantsuse valgustusajastu silmapaistev tegelane koos filosoofiliste raskekaallaste Rousseau ja Voltaire'iga. Diderot sai hariduse jesuiitide kolledžis ja 1732. aastal anti talle filosoofia magistrikraad, enne kui asus õppima õigusteadust Pariisi. Diderot jättis peagi juuraõpingud pooleli ja otsustas hoopis kirjanikuks hakata. See otsus vihastas isa, kes hiljem Diderot’st eemaldus, ajendades noormeest Pariisis boheemlaslikku elustiili juhtima. Tema isa pahameel provotseeris taas 1743. aastal, kui Diderot abiellus Antoinette Championiga, linase neiu, kes oli palju madalamast ühiskonnaklassist ja kellel oli Diderot' ja tema perekonnaga võrreldes kehv haridus.
Rousseau ja Voltaire’i kõrval peetakse Diderot’ valgustusajastu üheks olulisemaks mõtlejaks. Tema kirjanikukarjäär sai alguse tõlgetest, kuid Diderot hakkas peagi kirjutama originaalseid filosoofilisi teoseid. Diderot teosed ründasid sageli tolleaegset moraali, lükkasid tagasi deismi ning tema ideed viisid isegi mitmekuulise vangistuseni. Encyclopédie toimetajana pälvis Diderot ka kiriku ja riigi kriitikat ning väljaandesse suhtuti kahtlustavalt, mõnikord võeti selle litsents ära. Encyclopédie oli kuulus prantsuse väljaanne ja põhjalik teadmiste kogum, mis äratas katoliku kiriku ja Prantsuse valitsuse pahakspanu.
Diderot' filosoofia keskendus valgustusajastu materialismile ja oli kooskõlas John Locke'i ideedega, mis põhinesid teadusliku mõistuse põhimõtetel. Tema kuulsaimate teoste hulka kuuluvad Pensées Philosophiques ja Jacques the Fatalist , milles ta käsitleb eksistentsi probleemi.
Kuigi suurem osa tema kirjutistest avaldati postuumselt, peeti tema ideid eluajal ohtlikeks ja õõnestavateks, kuna tema filosoofia keskmes oli materialistlik ja kaudselt ateistlik positsioon. Suur osa tema töödest on kirjutatud dialoogilises stiilis, sealhulgas Rameau vennapoeg ja d'Alemberti unenägu . Diderot' rahalist olukorda aitas mõnevõrra parandada see, kui Katariina Suur Venemaa ostis tema raamatukogu ja nõustus talle pensioni maksma. See võimaldas tal reisida väljaspool Prantsusmaad ning ta külastas Venemaad ja Hollandit.
Diderot suri 1784. aastal Pariisis. Erinevalt teistest silmapaistvatest Prantsuse kodanikest, sealhulgas tema kaasaegsetest Voltaire'ist ja Rousseau'st, keelati Diderot'l Panthéoni interneerimine.
Genius on igas vanuses, kuid mehed, kes seda neis kannavad, jäävad närviliseks, kui erakordsed sündmused ei kuumene ega sulattu massi, nii et see voolab välja.
Me allutame ahne vale, mis meid pahandab, kuid me pisut pisut jama tõepäraselt, et me leiame kibedad.
Igal inimesel on oma väärikus. Ma olen valmis unustama oma, aga oma äranägemise järgi ja mitte siis, kui keegi teine mulle seda ütleb.
Denis Diderot was a French philosopher, writer, and art critic best known for co-founding and editing the Encyclopédie, a major work of the French Enlightenment that aimed to gather and share knowledge.
The Encyclopédie was a massive reference work edited by Diderot and Jean le Rond d'Alembert in the 18th century. It is important because it helped spread Enlightenment ideas, promoted reason and science, and challenged traditional authority.
Diderot contributed to education by making knowledge more accessible through the Encyclopédie, encouraging critical thinking, and supporting the sharing of information across subjects.
Diderot played a key role in the Enlightenment by editing the Encyclopédie, which spread new ideas about liberty, science, and human rights throughout Europe.
Diderot is still studied because his work greatly influenced modern education, philosophy, and the way we organize and share information.