Isaac Newton oli Briti teadlane, kelle raamat Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica kirjeldas liikumiste ja gravitatsiooni teooriaid, mis toetavad enamikku tänapäeva füüsikast. Ta andis oma panuse ka matemaatika valdkonnas oma arvutusmeetodite abil.
Isaac Newton oli Briti teadlane, sündinud 4. jaanuaril 1643 Woolsthorpe mõisas, Suurbritannias. Ta väitis vaieldamatult füüsikast suurema panuse kui mis tahes muu inimkonna ajaloos inimkonnale. Jõuüksus, Newton (N), on tema nime saanud.
Newton tegi edusamme peaaegu iga haru matemaatika õppinud ajal. Tema kõige mõjukam matemaatiline leiutis on arvutusmeetod, muutuste uurimine, kuigi leiutist väidab ka Gottfried Liebniz. Paljud ajaloolased viitavad nüüd mõlemale mehele leiutatud arvutusest sõltumatult, lihtsalt erineva märgistusega.
1666. aastal õppis Newton optikat, täpsemalt vaadeldes valguse erinevaid värve, mis lahkusid prismast mööda refraktsiooni. Ta jõudis järeldusele, et värvid peavad olema valge valguse osa. Enne seda avastamist arvasid inimesed, et prism värvib valgust.
Newton on kõige kuulsam tema gravitatsiooniteooria kohta, mida paljud inimesed seostavad pea peal oleva õuna kukkumisega. See lugu ei ole tõenäoliselt tõsi, Newton ei loonud oma gravitatsiooni teooriat ühel hetkel. Tema tuttav kirjutas oma Isaac Newtoni biograafias, et kui ta oli koos isaakiga aias ja Newton mõtles gravitatsioonile, siis oli see "õuna langemine ". Mõned ajaloolased usuvad, et see langes õunapuu alguses.
Isaac Newton avaldas 1687. aastal Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica , kus ta esitas oma liikumisseadused, mis moodustavad aluse klassikalisele mehaanikale ja tema gravitatsiooni seadustele. Raamatus võeti ta kaks aastat ette valmistama ja tema ideed ja teooriad toetavad nüüd palju kaasaegset teadust ja inseneritööd.
20. märtsil 1727. aastal suri Newton surma 84. eluaastal. Ta anti riigi matustel ja maeti Londonis Westminsteri abbeinis.
"Kui ma olen veel näinud, seisab see hiiglaste õlgadel."
"Plato on mu sõber, Aristoteles on mu sõber, aga minu parim sõber on tõde."
"Ma saan arvutada taevaste kehade liikumist, kuid mitte inimeste hullumeelsust."
Isaac Newton oli kuulus inglise matemaatik, füüsik ja astronoom, tuntud liikumise ja gravitatsiooni seaduste avastamise poolest. Tema töö muutis meie arusaama universumist ning moodustab kaasaegse teaduse aluse.
Newtoni kolm liikumisseadust kirjeldavad, kuidas objektid liiguvad: 1) Objekt, mis on paigal, jääb paigale, kuni jõud seda mõjutab; 2) Jõud võrdub massi ja kiirenduse korrutisega (F=ma); 3) Iga tegevusel on võrdne ja vastupidine reaktsioon.
Legendid räägivad, et Newton avastas gravitatsiooni pärast seda, kui nägi õuna langemist puust. Ta mõistis, et sama jõud, mis tõmbab õuna alla, hoiab ka planeedid päikese ümber orbiidil.
Newton on tuntud kalkuluse loomise, liikumise ja gravitatsiooni seaduste arendamise, esimese peegelsüsteemi teleskoobi ehitamise ning meie arusaamise täiustamise poolest valgusest ja värvidest.
Õpetajad saavad kasutada lihtsaid katseid, näiteks pallide veeretamist, mänguasjauto või kukkuvate objektide näitusi, et näidata Newtoni seadusi praktikas. Reaalsed näited ja praktilised tegevused aitavad õpilastel neid kontseptsioone paremini mõista.