Minimaalne elujõuline toode (MVP) on tootearenduse strateegia, mille käigus luuakse toode, millel on vaid olulised omadused, mis on vajalikud selle kasutajate jaoks konkreetse probleemi lahendamiseks. See on lõpptoote prototüüpversioon, mis on välja töötatud minimaalsete ressursside ja jõupingutustega. MVP võimaldab ettevõtetel kinnitada oma eeldusi turu kohta, testida toodet ja saada klientidelt tagasisidet minimaalse kulu- ja ajainvesteeringuga.
MVP-sid kasutatakse tootearendusstrateegiana tarkvaraarenduses, mobiilirakenduste arenduses ja muudes tehnoloogiapõhistes valdkondades. MVP-sid kasutatakse tootekontseptsiooni testimiseks, klientidele vajalike minimaalsete funktsioonide komplekti tuvastamiseks ja toote turujõulisuse testimiseks enne täielikku tootearendusprotsessi investeerimist. MVP-d aitavad ettevõtetel vähendada oma arenduskulusid ja turuletuleku aega ning kinnitada nende tooteeeldusi.
MVP eelised hõlmavad järgmist:
MVP sisaldab minimaalseid funktsioone, mis on vajalikud kasutaja probleemi lahendamiseks. Need funktsioonid võivad hõlmata põhifunktsioone, kasutajaliidest ja kasutajakogemuse disaini. MVP ei pruugi sisaldada kõiki lõpptootel olevaid funktsioone, kuid see peaks sisaldama piisavalt funktsioone, et pakkuda kasutajatele väärtust.
Ei, MVP-sid saab kasutada mis tahes tootearendusprotsessis, mitte ainult tarkvaratoodetes. Igal tootel, millel on minimaalne funktsioonide komplekt, mida saab kiiresti arendada ja turul testida, võib olla MVP.
Jah, MVP võib olla füüsiline toode. Füüsilise toote prototüüpi saab lisada minimaalse funktsioonide komplekti, mis on vajalik kasutaja probleemi lahendamiseks.
Jah, MVP-sid saab kasutada ettevõtte tasemel toodete jaoks. Suured ettevõtted saavad kasutada MVP-sid uute toodete, funktsioonide või teenuste testimiseks enne täielikku tootearendusprotsessi investeerimist.
MVP on teatud tüüpi prototüüp. Peamine erinevus MVP ja muud tüüpi prototüüpide vahel seisneb selles, et MVP sisaldab ainult olulisi funktsioone, mis on vajalikud selle kasutajate konkreetse probleemi lahendamiseks, samas kui muud tüüpi prototüübid võivad sisaldada lisafunktsioone, mis pole kasutaja probleemi lahendamiseks hädavajalikud.