Söömishäirete omamine pole valik. Söömishäire on toimetulekumehhanism, mida kasutatakse siis, kui keegi kaotab kontrolli oma elu erinevate aspektide üle. Kui inimestel pole oma elus aspekte kontrolli all, jõuavad nad millegi poole, et see kontrollimise tunne uuesti kätte saada. Nad ei saa kontrollida kooli ülesandeid, vanemate ootusi ega ajakava. Üks asi, mida nad saavad kontrollida, on nende kaal. See tunne, et saate millegi üle kontrolli saada, võib olla nende viis toime tulla teiste stressitekitajatega. Tervislike toimetulekuoskuste õpetamine aitab leevendada survet kontrolli alla saada.
Selle tegevuse käigus loovad õpilased kontrollimatu stressoriga võitlemiseks ebatervisliku ja tervisliku toimetuleku strateegiat tutvustava süžeeskeemi. Paluge õpilastel ajurünnakuid teha asjadele, mis neid rõhutavad. Järgmisena paluge neil mõelda erinevatele viisidele, kuidas stressi tervislikumalt leevendada. Muusika kuulamine, seltskondlik suhtlemine, oma aja tähtsuse järjekorda seadmine, lõdvestamine või füüsiline tegevus on vastused, mida võite kuulda. Selle tegevuse peamine eesmärk on lasta õpilastel näidata, kuidas söömishäire võib stressi ajutiselt leevendada, põhjustades samal ajal mitmeid muid probleeme. Oluline on olla õpilaste suhtes ettevaatlik, et nad ei tekitaks häirivaid stseene, mis võivad olla iseenda või teiste jaoks käivitajaks.
(Need juhised on täielikult kohandatavad. Pärast "Kopeeri tegevus" klõpsamist värskendage juhiseid ülesande vahekaardil Redigeerimine.)
Tõestage oma arusaama sellest, kuidas söömishäirete all kannatavad inimesed stressiga negatiivselt kohanevad.
Loo turvaline, avatud ruum, kus õpilased tunnevad end mugavalt stressist ja tervislikest toimetuleku viisidest rääkimisel. Regulaarsed, toetavad dialoogid vähendavad stigmat ning julgustavad õpilasi abi otsima, kui seda vaja on.
Demonstrige tervislikke toimetuleku käitumismustreid oma igapäevases suhtluses. Õpilased õpivad näitest, nii et näidates oma positiivseid harjumusi—nagu pauside võtmine, abi küsimine või teadveloleku harjutamine—saate neid inspireerida sama tegema.
Lisage lühikesi stressi leevendamise tegevusi, nagu hingamisharjutused või liikumispausid, oma tunniplaanile. Järjepidev praktika aitab õpilastel neid tervislikke harjumusi omandada ning muudab toimetuleku oskused kättesaadavaks.
Soodustage rühmasid ja partneritegevusi, mis keskenduvad stressorite jagamisele ja tervislike toimetuleku strateegiate ühisloomisele. Eakaaslaste tugi normaliseerib väljakutseid ning aitab õpilastel tunda end vähem üksildasena.
Jagage teavet koolinõustajate, heaolukeskuste või usaldusväärsete veebiallikate kohta. Teades, kuhu pöörduda abi saamiseks, saavad õpilased otsida tuge ka klassiruumist väljaspool, kui seda vaja on.
Tervislikud toimetule strateegiad hõlmavad muusika kuulamist, suhtlemist, aja prioriseerimist, lõõgastumist ja kehalist aktiivsust. Need aitavad õpilastel stressi hallata mitte sattudes häiritud toitumisharjumustesse, soodustades emotsionaalset heaolu ja vastupidavust.
Õpetajad saavad juhendada õpilasi tuvastama stressorid ja välja töötama tervislikke toimetulekumehhanisme, näiteks kehalist aktiivsust või lõõgastust. Klassiruumitegevused, nagu loodusteosed, mis võrdlevad tervislikke ja ebatervislikke meetodeid, suurendavad teadlikkust ja soodustavad positiivseid harjumusi.
Tervislikud toimetuleku strateegiad käsitlevad stressi ilma heaolu kahjustamata, näiteks sõpradega rääkimine või aja juhtimine. Ebatervislikud strateegiad, nagu häireid toitumises, võivad pakkuda ajutist leevendust, kuid pikaajalised probleemid võivad tekkida.
Õpilased võivad arendada toitumishäireid, et taastada kontrolli tunnet, sattudes olukordadesse, mida nad ei saa ise hallata, näiteks kooli või perekonna surve all. See toimetulekumehhanism on kahjulik ja pakub vaid lühiajalist leevendust.
Tõhusad tegevused hõlmavad stressorite illustratsioonide loodustabeleid, ebatervislikke toimetuleku meetodeid (näiteks toitumishäireid) ja tervislikke alternatiive. Arutelu ja refleksiooni julgustamine aitab õpilastel tuvastada tervislikke valikuid.