Kunagi arvasime, et aatomid on jagamatud, kuid nüüd teame, et need on valmistatud kolmest alaatomilisest osakestest: prootonist , neutronist ja elektronist . See tegevus aitab tugevdada nende osakeste asukohta, massi ja laengut ning kahe võtmesõnavara tähendust: aatomnumber ja massinumber . Õpilased tuvastavad aatomi iga osa ja kirjeldavad nende aatomi- ja massiarvu leidmist.
Prootoni ja neutronit leidub aatomi tuumas. Prootonil on suhteline mass 1 amu ja suhteline laeng +1. Neutroni suhteline mass on 1 amu ja neutraalne laeng. Suurem osa aatomi massist asub väikeses tihedas tuumas, kuna need kaks osakest on neist kolmest massiivsemad.
Elektroni mass on peaaegu 2000 korda väiksem kui prootonil või neutronil. See tähendab, et ühe prootoni massiga võrdseks kulub umbes 2000 elektronit. Kuna kõige suurematel aatomitel, mida me teame, on ainult 118 elektroni, siis ei anna elektron aatomi massi osas peaaegu midagi. Igal neist on suhteline laeng -1.
Aatomnumber on määratletud kui prootonite arv aatomis. Kuna aatomid on elektriliselt neutraalsed, annab aatomnumber teada ka seda, kui palju elektrone on neutraalses aatomis.
Massenumber on lihtsalt aatomi mass. Kuna prootonid ja neutronid annavad massi aatomi, näitab massiarv prootonite ja neutronite arvu kokku.
(Need juhised on täielikult kohandatavad. Pärast "Kopeeri tegevus" klõpsamist värskendage juhiseid ülesande vahekaardil Redigeerimine.)
Õpilaste juhised
Looge aatomidiagramm ja selgitage aatomi osi, keskendudes nende aatomnumbrile, massile ja laengule.
Kaasa haarake õpilasi, lastes neil ehitada füüsilist aatomimudelit, kasutades tavalisi vahendeid, nagu värvilised helmed, torupuhastajad ja paberist taldrikud. See toob abstraktsed kontseptsioonid ellu ning aitab meelde jätta aatomite osi lõbusal ja meeldejääval viisil.
Korraldage esemeid, näiteks paberist taldrikud (tuuma alus), värvilised helmed või pom-pomid (prootonid, neutronid, elektronid), torupuhastajad või nöör (elektronide teed) ning markereid märgistamiseks. Need taskukohased vahendid muudavad tegevuse kättesaadavaks igas klassiruumis.
Valige erinevad värvid iga osake tüübi jaoks (nt punane protonidele, sinine neutronidele, kollane elektronidele). See visuaalne erinevus aitab õpilastel meelde jätta erinevused ning toetab visuaalseid õppijaid.
Paluge õpilastel liimida või kleepida protonid ja neutronid taldriku keskossa, moodustades tuuma. Seejärel ühendage elektronid torupuhastajate või nööriga ning paigutage need orbiitidena tuuma ümber, näidates, kuidas elektronid liiguvad erinevatel energialtmetel.
Laske õpilastel kasutada markereid või kleepsupabereid, et märkida protonid, neutronid, elektronid, aatomnumber ja massiarv oma mudelitel. See võimendab põhisõnu ja aitab õpilastel seostada visuaale ja terminoloogiat.
Atom koosneb kolmest põhiosast: prootonid (positiivne laeng), neutronid (laenguta) ja elektronid (negatiivne laeng). Protonid ja neutronid asuvad tuumas, samas kui elektronid tiirlevad tuuma ümber.
Aatomnumber on võrdne prootonite arvuga aatomis. Massinumber on prootonite ja neutronite summa. Mõlemad numbrid aitavad määratleda ja kirjeldada erinevaid elemente.
Elektronid on massilt peaaegu 2000 korda väiksemad kui proton või neutron. See tähendab, et nende panus aatomimassi on peaaegu ebaoluline, enamik aatomimassist tuleb prootonitest ja neutronitest tuumas.
Aatomnumber näitab prootonite koguarvu aatomis, mis määrab elemendi. Massinumber on prootonite ja neutronite koguarv, mis näitab aatomimassi kogu ulatuses.
Pea meeles, et prootonid ja neutronid asuvad tuumas (keskosas), samas kui elektronid liiguvad tuuma ümber energia tasemetel või kihtidel. Diagramm või mudel aitab neid asukohti visuaalselt kinnistada.