Storyboarding on suurepärane võimalus keskenduda kirjanduslike konfliktide tüüpidele.
Kui õpilased loovad stsenaariumid, mis näitavad erinevat tüüpi konfliktide põhjuseid ja tagajärgi, tugevdab see kirjanduslike kontseptsioonide analüütilist mõtlemist. Paluge oma õpilastel valida iga kirjanduskonflikti kohta näide ja kujutada neid süžeeskeemi looja abil. Süžeeskeemis tuleks iga konflikti näide koos stseeni selgitusega visuaalselt esitada ja kuidas see konkreetse konflikti kategooriaga sobib.
Jutustaja tunneb end uskumatult süüdi, et tema haigus on tema abikaasale selline mure. John ütleb talle, et ainult tema saab ennast paremaks muuta, eriti palju puhata. Ta tunneb, et ta ei suuda teda, sest tundub, et ta halveneb, mitte paraneb.
Kui jutustaja hullumeelsus süveneb, hakkab ta nägema end võitlemas Jennie ja Johniga, varjates nende eest salajast roomavat naist. Ta kaitseb tuliselt tapeeti ja vannub, et keegi teine seda peale tema ei puuduta.
Jutustaja läheb vastu tolleaegsele tavameditsiini normidele, minnes vastu Johni käskudele ja diagnoosile, et puhata ja mitte mõelda oma haigusele. Selle asemel mõtleb jutustaja pidevalt oma närviseisundile, tunneb end selles süüdi ja kirjutab salaja oma mehe soovidele vastu.
(Need juhised on täielikult kohandatavad. Pärast "Kopeeri tegevus" klõpsamist värskendage juhiseid ülesande vahekaardil Redigeerimine.)
Loo storyboard, mis näitab vähemalt kolme liiki kirjanduse konflikt "The Yellow Wallpaper".
Julgustage õpilasi väljendama oma arvamust erinevate konfliktitüüpide kohta loos. See aktiivne arutelu aitab süvendada arusaamist ning võimaldab õpilastel kaitsta oma tõlgendusi, kasutades teksti tõendusmaterjale.
Jagage õpilased väikestesse gruppidesse ning andke igaühele konfliktitüüp (nt. tegelane vs. ise või tegelane vs. ühiskond). Määrake neile positsioonid, mida nad peavad kaitsma või kritiseerima, võttes arvesse konflikti mõju loos ja tegelastel.
Paluge õpilastel leida otseseid tsitaate või lõike, mis illustreerivad nende määratud konflikti. See samm arendab lähedast lugemisoskust ja toetab nende argumente kindlate teksti tõenditega.
Laske igal grupil esitleda oma argumente ning avage ruum vastuspunktidele. Julgustage õpilasi aktiivselt kuulama ning vastama mõttekaid, luues lugupidava klassiruumi.
Paluge õpilastel kirjutada lühike refleksioon selle kohta, millist konfliktitüüpi nad leiavad kõige köitvama ning miks. See tegevus aitab neil süvendada põhimõisted ning siduda neid oma mõtlemisega.
„Kollane tapeet“ sisaldab mitmeid kirjandusliku konflikti tüüpe, sealhulgas Isik vs. iseenda (juttja võitleb oma vaimse tervisega), Isik vs. isik (konflikt tema abikaasa Džoni ja õe-in-law Dženni vahel) ning Isik vs. ühiskond (juttja ei järgi ühiskondlikke ootusi ja meditsiinilisi nõuandeid).
Kirjandusliku konflikti õpetamiseks laske õpilastel luua lõuendi, mis illustreerib iga konflikti tüübi näiteid loo põhjal. Iga lahter peaks kujutama stseeni, märkima konflikti (näiteks Isik vs. iseenda) ja sisaldama lühikest selgitust. See visuaalne lähenemine aitab õpilastel analüüsida põhjuslikkust ja tagajärge narratiivis.
Näide Isik vs. iseenda konfliktist on see, kui juttja tunneb end süüdi, sest muretseb oma abikaasa pärast, ja võitleb oma vaimse tervisega. Ta usub, et ta ebaõnnestub Džonile paremat saades, mis tekitab sisemist konflikti ja enesekindluse kahtluse.
Kirjandusliku konflikti tuvastamine tugevdab õpilaste analüüsioskusi, aidates neil mõista tegelaste motiive, süžee arengut ja temaatilisi elemente. See soodustab kriitilist mõtlemist ja sügavamat teksti kaasatust.
Kiire tegevus hõlmab: lõuendi loomist, grupiarutelusid erinevatest konfliktitüüpidest, rollimänge stseenides ning konfliktide kategoriseerimist nagu Isik vs. isik, Ise või Ühiskond. Need meetodid muudavad kirjandusliku analüüsi interaktiivseks ja kättesaadavaks.