Storyboarding on suurepärane võimalus keskenduda kirjanduslike konfliktide tüüpidele. Paluge oma õpilastel valida iga kirjanduskonflikti kohta näide ja kujutada neid Storyboard Creatori abil. Süžeeskeemis tuleks iga konflikti näide koos stseeni selgitusega visuaalselt esitada ja kuidas see konkreetse konflikti kategooriaga sobib.
Holden ja Stradlater lähevad füüsilisse võitlusse, sest Holden on ärritunud, et Stradlater viis Jane Gallagheri kohtingule. Ta arvab, et Jane on Stradlaterile liiga hea, ja ta on nördinud, et Stradlater ei ütle talle, mida nad oma kohtingul tegid. Teda pahandab ka see, et Stradlaterile ei meeldinud tema kompositsioon Allie pesapallikinda kohta.
Holden mäletab aega, mil ta oleks pidanud kutsuma Allie enda juurde ja Bobby Falloniga BB -relvi laskma, kuid selle asemel ütles ta talle, et on liiga noor. Holden käsib nüüd Allial mõnikord jalgratta järele tulla ja nendega kohtuda, paljastades, et tal on Allie surma pärast lahendamata süü ja lein. Hiljem, kui tema vaimne lagunemine süveneb, palub ta Allie'l mitte lasta tal kaduda.
Holden on pidevalt mures asjade pärast, millele ülejäänud ühiskond kas ei taha mõelda või ei hooli. Näiteks on Holden mures, kuhu talvel lähevad Central Parki pardid; ta kardab õigustatult, et neil pole kuhugi minna, nagu temalgi. Teda häirib ka roppus, mille ta leiab Phoebe kooli seintesse raiutud, sest ta näeb selliseid märke, mis ähvardavad neid lugenud laste süütust.
(Need juhised on täielikult kohandatavad. Pärast "Kopeeri tegevus" klõpsamist värskendage juhiseid ülesande vahekaardil Redigeerimine.)
Loo storyboard, mis näitab vähemalt kolme liiki kirjanduse konflikt Kuristik rukkis.
Seadke klassi ümber postid iga kirjandusliku konflikti tüübi jaoks (nt Mees vs. Mees, Mees vs. Enese, Mees vs. Ühiskond). Õpilased vahetuvad postide vahel, et vaadata ja arutada erinevaid näiteid. Seda tegevust julgustab liikumine ja kaasõpilaste arutelu, süvendades arusaama konfliktide liikidest.
Laske õpilastel töötada iseseisvalt või paarikaupa, luues plakati, mis visuaalselt kujutab romaanist konflikti. Lisage tegelaskujude nimed, tsitaat ja lühike selgitus. Rõhutage plakateid klassis, et tugevdada õppimist ja innustada õpilaste loomingulisust.
Kutsuge õpilasi üles mängima lühikesi stseene, mis kujutavad iga peamist konflikti raamatust. Julgustage improvisatsiooni dialoogides ja kehakeeles, et väljendada tegelaskuju motivatsioone. Seda kinesteetilist lähenemist aitab õpilastel sisemiselt mõista emotsioone ja riske, mis on seotud kirjanduslike konfliktidega.
Paluge õpilastel kirjutada päevikupäevik, reflekteerides olukorda, kus nad ise kogesid või nägid sarnast konflikti. Julgustage neid võrrelda oma kogemust Holdeniga ning mõtlema, mida nad on konfliktide lahendamisest õppinud.
The Catcher in the Rye sisaldab mitmeid peamisi kirjandusliku konflikti tüüpe: Inimene vs. Inimene (nt Holden’i võitlus Stradlateriga), Inimene vs. ise (Holden’i sisemised võitlused ja süü), ning Inimene vs. ühiskond (Holden’i vastasseis ühiskondlike normidega). Nende konfliktide mõistmine aitab õpilastel analüüsida tegelaste motivatsioone ja teemasid.
Kasutage jutustuste storyboard’ide tegevusi, kus õpilased valivad ja illustrerivad iga konflikti tüübi näiteid romaanist. Laske neil visuaalselt kujutada stseene, kategoriseerida konflikti (nt. Tegelane vs. ise) ning kirjutada lühikesed selgitused, et süvendada mõistmist.
Klassikaline Inimene vs. ise konflikt on Holden’i süü Allie’i suhtes, kuna ta ei lubanud Allie’ga mängida ning oli selle üle sügavalt mures. Holden’i sisemine dialoog Allie’ga näitab tema lahendamata leina ja kasvavaid vaimseid võitlusi kogu romaani vältel.
Konflikt ajab narratiivi edasi ning aitab õpilastel mõista tegelaste motivatsioone ja arengut. Konflikti õpetamine romaanis The Catcher in the Rye võimaldab õpilastel uurida sügavamalt teemasid nagu üksildus, süütus ja ühiskondlikud ootused.
Andke õpilastele ülesandeks luua jutustuste storyboard, mis kujutab kolme konflikti vormi romaanist. Iga paneel peaks näitama konflikti stseeni, märkima konflikti tüübi ning lisama lühikesed selgitused. See visuaalne lähenemine muudab analüüsi kaasahaaravaks ja kättesaadavaks.