Selles tegevuses viivad õpilased läbi eneserefleksi oma heaolutasemel. Igat heaolu piirkonda saab mõõta ja hinnata skaalal 1 (madalaim) kuni 5 (kõrgeim). Õpilasi tuleks julgustada tegelikult aega kulutama ja mõtlema iga heaolutaseme üle, sest seda esimest tegevust kasutatakse selles tunniplaanis edasiste tegevuste alusena.
Kui õpilased on oma heaolutaseme hinnanud, peaksid nad valima kolm madalaimat piirkonda ja kirjeldama, miks need on madalad. Õpilastel peaksid juba olema sõnastatud ideed, kuidas nad saaksid iga valdkonda juba selleks ajaks valmis parandada. Kui õpilastel on kõik viis, paluge neil valida kolm ala ja rääkida sellest, kuidas nad nende kõrge tervisega saavutavad.
(Need juhised on täielikult kohandatavad. Pärast "Kopeeri tegevus" klõpsamist värskendage juhiseid ülesande vahekaardil Redigeerimine.)
Looge süžeeskeem, mis kirjeldab ja kirjeldab teie isiklikku heaolu taset.
Juhendage õpilasi määratlema konkreetseid, saavutatavaid heaolu eesmärke nendes valdkondades, kus nad soovivad edeneda. Abi pakkudes õpilastele selgete sihtide seadmisel, suurendab motivatsiooni ja annab teed edasi.
Julgustage õpilasi loetlema lihtsaid tegevusi, mida nad saavad iga heaolu eesmärgi saavutamiseks teha. Suuremate eesmärkide jagamine hallatavateks sammudeks muudab edusammude nägemise võimalikuks ja vähendab ülekoormust.
Kasuta diagramme, päevikuid või klassi plakateid, et õpilased saaksid registreerida oma pingutused ja tähistada verstaposte. Visuaalne jälgimine tugevdab positiivseid harjumusi ning hoiab õpilaste huvi üleval.
Planeerige iganädalased või kahe nädala tagused vestlused, et õpilased saaksid mõtteid jagada, väljakutseid arutada ja üksteist toetada. Järjepidevad kontrollid loovad kogukonna ning aitavad õpilastel vastutust võtta.
Tunnustage suuri ja väikeseid saavutusi ning aidake õpilastel eesmärke üle vaadata, kui see on vajalik. Edu tähistamine suurendab enesekindlust ning motiveerib õpilasi jätkama arengut.
Heaolu eneserefleksiooni tegevus palub õpilastel hinnata ja hinnata erinevaid oma heaolu valdkondi — näiteks füüsilist, emotsionaalset ja sotsiaalset tervist — skaalal (tavaliselt 1 kuni 5). See aitab neil mõista oma praegust heaolu ning tuvastada valdkondi, mida saab parandada.
Julgustage õpilasi hoolikalt hindama iga heaolu valdkonda, seejärel arutlema või kirjutama oma madalaima hinnangu saanud piirkondadest ning mõtlema, kuidas neid parandada. Kõrge hinnanguga õpilastelt küsige, millised harjumused aitavad neil edu saavutada.
Paluge õpilastel ausalt mõelda oma igapäevastele harjumustele ja tunnetele. Kasutage juhendeid nagu "Millised heaolu valdkonnad tunduvad praegu keerulised?" või "Kus näete arenguvõimalusi?", et soodustada eneseteadvust.
Õpilased saavad luua lugu, mis visuaalselt kujutab nende heaolu hinnanguid ja kogemusi, ning kasutada piraadikujundust, et võrrelda ja mõelda erinevate heaolu valdkondade üle. See muudab enesehindamise interaktiivsemaks ja meeldejäävamaks.
Mõtisklemine heaolust aitab õpilastel arendada savišenekust, seada isiklikke eesmärke ja arendada tervislikke harjumusi. See loob aluse tulevaseks kasvuks ning toetab emotsionaalset ja füüsilist heaolu klassiruumis.