Storyboarding on suurepärane võimalus keskenduda kirjanduslike konfliktide tüüpidele. Kui õpilased loovad stsenaariumid, mis näitavad erinevat tüüpi konfliktide põhjuseid ja tagajärgi, tugevdab see kirjanduslike kontseptsioonide analüütilist mõtlemist. Paluge oma õpilastel valida iga kirjanduskonflikti kohta näide ja kujutada neid Storyboard Creatori abil. Süžeeskeemis tuleks iga konflikti näide koos stseeni selgitusega visuaalselt esitada ja kuidas see konkreetse konflikti kategooriaga sobib.
Frankensteinis tuleneb suur osa konfliktist pahameelest ja tagasilükkamisest, mida koletis ühiskonnast tunneb. Peatükkide kaupa hakkab Frankensteini koletis vihkama oma loojat ja pöördub mõrva poole, et oma viha vabastada ja kättemaks teha.
Kui olendite tagasilükkamise ja kibestumise tunded kasvavad tema looja poole, kasutab koletis mõrva, et panna Frankenstein oma tehtud töö eest maksma.
Oma loomingu ellu äratav Victor rikub loodusseadusi. Kui tal palutakse protsessi korrata, eitab ta koletist, hävitades koletise pruudi.
Tagasi lükatud, sest ta on kole, pagendab ühiskond koletise ja temast saab tõrjutud.
(Need juhised on täielikult kohandatavad. Pärast "Kopeeri tegevus" klõpsamist värskendage juhiseid ülesande vahekaardil Redigeerimine.)
Loo storyboard, mis näitab vähemalt kolme liiki kirjanduse konflikt Frankenstein.
Julgustage õpilasi valima poolt peamistes konfliktides Frankenstein ja kaitsta oma vaateid. Debatid aitavad õpilastel analüüsida tegelaste motivatsioone ja arendada kriitilist mõtlemist.
Valige draamat näitavaid hetki, mis näitavad erinevat tüüpi konflikte, näiteks Frankenstein'i võitlus oma looja vastu või koletise võitlus ühiskonnaga. See muudab arutelu kaasahaaravaks ja põhineb romaanil.
Jagage klass gruppidesse, kus iga grupp esindab erinevat tegelast või vaatenurka. Määrake rollid nagu Victor Frankenstein, Koletis või Ühiskond, et soodustada empaatiat ja sügavamat mõistmist.
Laske õpilastel leida tsitaate ja stseene, mis toetavad nende argumente. Tekstipõhiste tõendite kasutamine tugevdab põhjendamist ja hoiab arutelu keskendununa Frankensteinile.
Seadke selged reeglid turniiride, vasturääkivuste käsitlemise ja väidete toetamise kohta. See soodustab positiivset õhkkonda, kus õpilased saavad enesekindlalt ideid väljendada ja kuulata kaaslasi.
Frankenstein sisaldab mitmeid olulisi kirjanduslikke konfliktitüüpe, sealhulgas Isik versus Isik (Victor Frankenstein versus tema looming), Isik versus Ühiskond (koletis on ühiskonna poolt hülgatud ja kardetakse teda), ning Isik versus Loodus (Victor vastu paneb loodusseadustele, luues elu). Nende konfliktide mõistmine aitab õpilastel analüüsida sügavamate teemade kohta.
Konfliktide õpetamiseks stooride plaanide abil laske õpilastel tuvastada Frankensteinis näiteid konfliktidest, näiteks inimene vs. inimene või inimene vs. ühiskond. Õpilased kujutavad siis visuaalselt iga konflikti stseeni ning lisavad lühikesed selgitused, mis tugevdab nii arusaamist kui ka analüüsioskusi.
Näide Isik versus Ühiskond konfliktist Frankensteinis on koletis, keda ühiskond hülgab ja kardab tema välimuse tõttu. See hülgamismuster mõjutab tema tegevusi ja tundeid ning on romaani keskne konflikt.
Konfliktide uurimine Frankensteinis aitab õpilastel mõista tegelaste motivatsioone, loo arengut ning laiemat teemat nagu üksildus ja vastutus. See tugevdab kriitilist mõtlemist ja kirjandusanalüüsioskusi.
Loovad strateegiad hõlmavad stooride plaanide loomist, võtmerollide mängimist olulistes stseenides või päeviku kirjutamist tegelase vaatenurgast. Need tegevused muudavad konflikti analüüsi Frankensteinis huvitavamaks ja tähenduslikumaks.