Õpilased peavad mõistma, et meie sõnadel on tagajärjed. Kui ohvreid kiusatakse, kogevad nad hirmu, ärevust ja madalamat enesehinnangut. See võib viia selleni, et ohvrid muudavad oma käitumist ja huve, et veenduda ohutus olukorras. Sageli lõppeb see eraldatuse ja varasemate huvide kaotamisega, näiteks sport, klubid, seltskondlik elu. See võib viia ka äärmuslikumate tulemusteni. Kui ohvrid tunnevad, et neid ei aktsepteerita, võivad nad välja töötada ohtlikud harjumused, et aidata selle stressiga toime tulla. See võib avalduda sõltuvusena, söömishäiretena või isegi enesekahjustusena.
Selles tegevuses loovad õpilased kiusamise ohvri ajakava. Näidatud tegevused võivad aidata õpilastel oma sõnade mõju paremini visualiseerida, aidates neil enne rääkimist mõelda. Selle tegevuse eesmärk on kiusamise ennetamine. Kui õpilased on oma töö lõpetanud, arutlege selle üle, kuidas pikaajaline mõju võib püsida täiskasvanueas.
(Need juhised on täielikult kohandatavad. Pärast "Kopeeri tegevus" klõpsamist värskendage juhiseid ülesande vahekaardil Redigeerimine.)
Looge storyboard, mis näitab kiusamise ohvriks langemise mõju nii lühiajaliselt kui ka pikas perspektiivis.
Soositke turvalist ja kaasavat keskkonda, juhendades õpilasi näitama empaatia ning pakkuma positiivset tuge klassikaaslastele, kes on kogetud kiusamist. Eakaaslaste tugi võib vähendada isolatsiooni ning aidata ohvritel enesekindlamalt taastuda.
Tuletage õpilastele meelde, et aktiivne kuulamine on oluline, kui keegi jagab oma kogemust. Tunde kinnitamine ilma kiirete lahendusteta aitab luua usaldust ning näitab tõelist hoolivust.
Näidake õpilastele, kuidas küsida, kas nende eakaaslane vajab seltskonda või soovib rääkida. Lihtsad žestid, näiteks kutsuda kedagi rühma või koos lõunas istuma, võivad teha suure erinevuse.
Selgitage, et usaldusväärsele täiskasvanule rääkimine ei ole kaklemine. Julgustage õpilasi teavitama õpetajaid või nõustajaid, kui keegi näib eriti eemal või ohus olevat.
Tunnustage õpilasi, kes teevad vaeva teiste toetamiseks. Jagage positiivseid lugusid klassis, et tugevdada hooliva kogukonna väärtust.
Kiusamise ohvri ajajoone tegevus on harjutus, kus õpilased loovad visuaalse loo või ajajoone, näidates kiusamise lühiajalisi ja pikaajalisi mõjusid ohvrile. See aitab õpilastel mõista kiusamise tõsiseid tagajärgi ning soodustab empaatiat.
Alustage küsimusega, paludes õpilastel teha kolmeosaline ajajoon: esimene osa näitab kiusamise juhtumit, teine – lühiajalist mõju ohvrile, ja kolmas – pikaajalisi mõjusid. Julgustage arutelu selle üle, kuidas need mõjud võivad kesta täiskasvanud ellu jäämiseni.
Arusaamine kiusamise pikaajalistest mõjudest aitab õpilastel mõista, et negatiivsed sõnad ja teod võivad põhjustada püsivat kahju, nagu isolatsioon, huvide kaotus ja vaimse tervise probleemid, mis võivad kesta täiskasvanuks saamiseni.
Märgid hõlmavad sotsiaalset tegevusest taandumist, käitumise või huvide muutusi, suurenenud ärevust, madalat enesehinnangut ning potentsiaalselt ohtlikke coping-mehhanisme, nagu sõltuvused või enesevigastamine. Nende märkide märkamine aitab õpetajatel pakkuda varajast tuge.
Ajajoone tegevused muudavad kiusamise tagajärjed reaalseks ja mõistetavaks õpilaste jaoks. Visuaalselt kujutades ohvri teekonda, on õpilastel suurem tõenäosus enne sõna või teoga sekkumist mõelda ning edendada empaatilist ja turvalist koolikeskkonda.