Kaugus ja nihe on üksteisest pisut erinevad. Kaugus on skalaarhulk, mis kirjeldab, kui palju maapinda objekt on katnud. Nihkumine on vektorkogus, mis kirjeldab, kui kaugel objekt on lähtepositsioonist. Nihke-aja graafik paneb nihke tavaliselt y-teljele ja aeg x-teljele. SI-ühikuid kasutades mõõdetakse nihet meetrites ja aega sekundites.
Selle tegevuse käigus märgistavad õpilased nihke-aja graafikud ja pakuvad stsenaariume. Õpilased ajavad need sageli segamini kiiruse-aja graafikutega, nii et see tegevus on nii viis nii nihke-aja graafikute tutvustamiseks kui ka visuaalseks viideks hilisemale ajale!
| Jaotis | Kirjeldus | Näide |
|---|---|---|
| A | Objekt liigub konstantse kiirusega. | Sandy on pargijooksja. Ta patrullib oma sõidukis ühtlase kiirusega pargis. |
| B | Objekt on paigal. | Ta näeb oma teed pidi hane ja peatub, et see mööda lasta. |
| C | Objekt liigub konstantse kiirusega samas suunas nagu osa A, kuid mitte nii kiiresti. | Ta jätkab uuesti, kuid seekord aeglasemalt, kui on ka teisi loomi. |
| D | Objekt liigub konstantse kiirusega (kiiremini kui A ja C), kuid vastassuunas. | Oli veel üks loom, aga mitte hani! Ta pöörab oma sõiduki kiiresti ümber, et suure kiirusega tagasi rangerijaama tagasi minna. |
Laiendusena kirjeldage õpilastele reisi kirjeldust ja laske neil siis ise graafik luua. See tegevus toimiks ka siis, kui paneksite oma õpilased määrama kiiruse-aja graafiku.
(Need juhised on täielikult kohandatavad. Pärast "Kopeeri tegevus" klõpsamist värskendage juhiseid ülesande vahekaardil Redigeerimine.)
Sildista ja tõlgenda vahemaa graafikut. Esitage sellega kaasas olev stsenaarium.
Lugude jutustamine aitab õpilastel ühendada abstraktseid diagramme reaalse elu kogemustega. Andmete muutmine meeldejäävateks lugudeks suurendab arusaamist ja muudab tunnid lõbusamaks!
Küsige õpilastelt ideid, näiteks kooli kõndimine või nädalavahetuse seiklus. Valige stsenaarium, mida kõik mõistavad, et tegevus oleks tähenduslikum ja kaasavam.
Juhendage õpilasi jagama lugu erinevateks sündmusteks — kõndimine, peatamine, pööramine. Iga sündmus muutub diagrammi osaks, seostades narratiivi andmetega.
Töötage koos diagrammi joonistamisel tahvlile või digitaalselt. Märkige selgelt telgede ja märgistage iga segment kirjelduse ning selle esindatava sündmusega.
Vaadake läbi iga diagrammi osa, ühendades jooned ja kalded looga. Paluge õpilastel selgitada, kuidas diagramm näitab liikumist, pause ja suuna muutusi.
Asukoha-aja graafik näitab, kuidas objekti asukoht muutub aja jooksul, sealhulgas suund, samas kui kauguse-aja graafik näitab ainult kogukaugust, sõltumata suunast. Asukoht on vektor (näitab suunda), kuid kaugus on skalaarsed väärtus.
Interpretatsiooniks vaadake joone kallet: sirg üles või alla kallutamine tähendab konstantset kiirust, tasane joon tähendab, et objekt on paigal, ja kalde muutused näitavad kiiruse või suuna muutusi.
Õpilased peaksid märgistama telgi (asukoht meetrites y-joonel, aeg sekundites x-joonel), märkima iga sektsiooni vastavalt tegevusele (liikumine, paigalolek) ning lisama narratiivse stsenaariumi, mis vastab graafi liikumisele.
Hea tegevus on lasta õpilastel märgistada asukoha-aja graafik ning luua iga sektsiooni jaoks lugu või näide, aidates neil seostada graafi kuju reaalse liikumise stsenaariumidega.
Asukoha-aja graafik näitab asukohta (meetrites) y-joonel ja näitab asukohta aja jooksul, samas kui kiiruse-aja graafik näitab kiirust (m/s) y-joonel ja näitab, kuidas kiirus või suund aja jooksul muutub.