Loo kokkuvõtte õppimine on oskus, mida õpilased kasutavad kogu elu. Alustades algusest, keskpaigast ja lõpust õpivad õpilased lugude olulisi stseene tuvastama viisil, mis loob hõlpsasti mõistetava kokkuvõtte. Selles tegevuses loovad õpilased 3-rakulise süžeeskeemi, mis võtab kokku Sadako loo alguses, keskel ja lõpus .
Algus: kui lugejad esimest korda Sadakoga kohtuvad, on ta energiline, sihikindel ja valmis tegema kõik, et järgmisel aastal saaks juunioride kõrgjooksumeeskond. Sadako ja tema perekond mäletavad neid, kes 6. augustil 1945 aatomipommi tõttu elu kaotasid; mõned inimelud kaotasid sel päeval ja teised on endiselt pommimürkide tõttu haiguse tagajärjel kaotatud.
Keskel: Sadako saab teada, et tal on leukeemia, mida nimetatakse ka “aatomipommide haiguseks”. Ta hospitaliseeritakse ja oma parima sõbra Chizuko tungival soovil hakkab ta enda elu päästmiseks paberkraanasid kokku klappima. Öeldakse, et kraanad elavad tuhat aastat ja kui haige inimene 1000 kraanat kokku voldib, saavad nad jälle terveks.
Lõpp: Ehkki kohati tunneb ta end kõik korras, halveneb Sadako tervis ja ta kaotab 25. oktoobril 1955 oma lahingu, 356 kraanat 1000-st. Tema klassikaaslased klappivad ülejäänud 356 kraanat kokku, nii et Sadako saab koos nendega maha matta. Kolm aastat hiljem avatakse Hiroshima rahupargis Sadako kuju, millega austatakse teda ja aatomipommi tagajärjel hukkunuid.
(Need juhised on täielikult kohandatavad. Pärast "Kopeeri tegevus" klõpsamist värskendage juhiseid ülesande vahekaardil Redigeerimine.)
Tähtaeg:
Eesmärk: Looge Sadako ja tuhande paberkraana visuaalne süžeeskeem.
Õpilaste juhised:
Õpetajad saavad klassile tutvustada erinevaid süžeeraamistikke, selgitades raamistiku aspekte ja kuidas seda erinevates lugudes kasutada. Näiteks kolmevaatuseline struktuur selgitab, kuidas algus tutvustab inimesi ja paneb paika konflikti, keskmine süvendab konflikti ja tõstab panuseid ning lõpp annab konfliktile lahenduse.
Määrake süžee põhikomponentidena ekspositsioon, tõusev tegevus, haripunkt, langev tegevus ja eraldusvõime. Kirjeldage iga nende komponentide omadusi ja seda, kuidas need loo üldisesse raamistikku sobivad. Sõltuvalt õpilaste arusaamade tasemest saavad õpetajad süžee raamistikke keerukamaks muuta. Näiteks BME (algus, keskmine ja lõpp) kasutamine nooremate tasemete jaoks ja keerulisemate graafikute kasutamine küpsemate tasemete jaoks.
Visualiseerige süžee kulgu, kasutades selliseid tööriistu nagu diagrammid, diagrammid või jutustavad kaardid. Need võivad aidata õpilastel paremini mõista, kuidas süžee areneb. Õpetajad saavad kasutada graafilisi korraldajaid, nagu märgikaardid, graafikud või muud elemendid, mis muudavad õppimise lihtsamaks ja huvitavamaks.
Tutvustage õpilastele storyboardi kontseptsiooni ja selgitage, kuidas nad saavad seda meetodit kasutada süžee kokkuvõtte tegemiseks ja narratiivi põhipunktide tuvastamiseks. Paluge õpilastel kasutada ühte raamistikku ja luua oma lemmikloost süžeeskeemi, kasutades veebitööriistu või isegi paberil.
Julgustage õpilasi kontseptsiooni kõik põhipunktid kokku võtma. Paluge õpilastel tunnis aktiivselt osaleda ja märkmeid teha, et parandada nende mõistmise ja kriitilise mõtlemise võimet.
Õpilased saavad tähele panna loos mainitud olulisi üksikasju, mis on narratiivi arendamiseks üliolulised. Näiteks Sadako positiivne isiksus, tema haiguse põhjus, paberkraanade roll jne. Samuti saavad õpilased tuvastada narratiivi põhiteemad, et saaksid teemasid silmas pidades teha kokkuvõtteid. Lõpuks julgustage õpilasi oma valitud punkte ümber sõnastama ja hästi sõnastatud lõiku kokku võtma.
Sadako võitlus leukeemiaga, mille ta sai aatomipommide kiirguse tagajärjel, on keeruline. Ta on otsustanud voltida kokku 1000 kraanat, et viia ellu vana Jaapani müüt ning avaldada soovi nii rahu kui ka hea tervise järele. Kuigi lahingu läbiviimine ei olnud Sadako jaoks kerge, jäi ta otsustavaks ja optimistlikuks kogu selle raske aja jooksul, mis on paljude inimeste jaoks oluline sõnum.